Missioon

Eesti tahab olla maailma kõige AI‑targem rahvas. Selleks on vaja mõõdupuud.

Kasutajaid loetakse, oskust mitte.

Statistikaameti järgi kasutas 2026. aastal tehisaru 65% Eesti 16–74-aastastest ja 34% ettevõtetest. Ettevõtete osakaal kasvas aastaga poolteist korda. Need on kasutamise numbrid. Need ei ütle, kas keegi märkab, kui AI eksib, kas kliendiandmed jäävad majja ega seda, kas töö läks paremaks või ainult kiiremaks.

Kui kasutus kasvab kiiremini kui oskus, kasvab ka viga, mida keegi ei näe. Viimistletud tekst, õige vormiga tabel, enesekindel järeldus. Ja selle all üks number, mis on vale.

AI teeb hea töö paremaks ja vea veenvamaks.

Harvardi ja BCG katses said 758 konsultanti sama töö. Kui ülesanne jäi AI võimete piiresse, oli AI kasutajate töö üle 40% kvaliteetsem. Kui ülesanne jäi piirist välja, jõudsid nad õige vastuseni 19 protsendipunkti harvem kui need, kes AI‑d ei kasutanud. Piir on sakiline ja seda ei ole näha.

Anthropicu andmetel kontrollivad inimesed fakte harvem just siis, kui AI vastus näeb viimistletud välja. Pädevus ei ole seega ainult oskus AI‑d kasutada. See on oskus teada, millal teda mitte uskuda.

Me mõõdame nii, nagu piloote kontrollitakse.

Lennusimulaatoris lülitab instruktor mootori välja ja vaatab, mida piloot teeb. Meie proovitöös teeb sisseehitatud AI ühe vea meelega. Inimene saab päris tööülesande, andmed ja AI ning 45 minutit aega. Me näeme, kas ta avas faili, kas ta kontrollis numbrit, mida ta AI‑le andis ja mida mitte.

Vestluse logist paistab Anthropicu järgi välja 11 AI‑oskuse tunnust 24-st. Ülejäänud juhtuvad mujal: failis, lõppdokumendis ja otsuses AI‑d mitte kasutada. Proovitöö näeb ka neid. Tulemus on Eesti tehisaru kirjaoskuse pädevusmudeli keeles, et see oleks võrreldav kõige muuga, mida Eestis AI‑oskuse kohta tehakse.

Mida me veel ei tea, seda me ütleme.

Töönäidised on personalivalikus ühed paremini töösooritust ennustavad meetodid. Meie enda proovitöö kohta tuleb see tõendus pilootidest. Eesti võrdlusbaasi avaldame alles siis, kui mõõdetud on vähemalt 200 inimest. Metoodika ja selle piirangud on avalikud.

Meie teesid

  1. 01

    AI‑oskusest saab uus kirjaoskus.

    Kümne aasta pärast ei küsita töövestlusel, kas sa oskad AI‑d kasutada, nagu täna ei küsita, kas oskad e-kirja saata. Küsitakse, kui hästi.

  2. 02

    Kasutamine ei ole oskamine.

    Kaks inimest kasutavad sama tööriista. Üks teeb päevaga nädala töö. Teine saadab kliendile väljamõeldud numbrid, mis näevad usutavad välja. Statistika loeb nad mõlemad AI‑kasutajaks.

  3. 03

    Suurim risk ei ole see, et AI‑d ei kasutata, vaid see, et seda usaldatakse pimesi.

    AI eksib enesekindlalt. Pädev inimene teab, millal AI‑d usaldada, millal kontrollida ja millal mitte kasutada.

  4. 04

    Mida ei mõõdeta, seda ei saa juhtida.

    Ettevõtted investeerivad AI‑koolitustesse ja -tööriistadesse, aga ei tea, kas nende inimeste oskus päriselt kasvab. CV-s on see üks rida, enesehinnang on lootus.

  5. 05

    Me mõõdame tegusid, mitte arvamusi.

    Me ei küsi, mida sa tead. Anname päris tööülesande, AI ja andmed ning vaatame, mida sa teed.

  6. 06

    Mõõtja peab olema sõltumatu.

    Me ei müü koolitusi ega tööriistu. Seepärast saame ausalt öelda, mis töötab ja mis mitte.

  7. 07

    Me oleme avatud.

    Metoodika, piirangud ja tõendus on avalikud. Kui me midagi veel ei tea, ütleme seda.

  8. 08

    Vastutus jääb inimesele.

    AI‑pädevus ei tähenda, et masin teeb töö sinu eest. See tähendab, et sina teed AI‑ga paremini ja vastutad tulemuse eest.

Eesti tahab olla maailma kõige AI‑targem rahvas. Selleks on vaja mõõdupuud.